Ortodontia on hambaravi haru, mis tegeleb hambumusanomaaliate diagnoosimise, ennetamise ja raviga ning ka erinevate esteetiliste probleemide korrigeerimisega.  Ortodontilist ravi teostab ortodont, kes on saanud vastava väljaõppe.

Hambumusanomaalia puhul on patsientidel üla- ja alalõualuu suhe paigast ära ning hambad võivad olla puseriti või mitte. Häiritud võib olla hammaste puhastamine, kõne  ja ka mälumine.

Ortodondi vastuvõtule võiks tulla esimest korda umbes 7-aasta vanuselt, kuna raskemaid hambumusanomaaliaid oleks vaja hakata ravima selles eas. Tihtipeale jäetakse siiski patsient jälgimisele ning oodatakse hammaste vahetumist.

Ortodontilist ravi teostatakse põhiliselt breketitega. Lisaks kasutatakse suust eemaldatavaid ja mitte-eemaldatavaid funktsionaalseid aparaate (lõualuude kasvu suunavaid), erinevaid aparaate hambakaare laienduseks. Lisaankurduse vajadusel kasutatakse minikruvisid.

Ortodontilise ravi puhul ei ole vanuselisi piiranguid. Lõualuude kasvu lõppedes võib lisaks breketravile olla veel vajadus teostada kirurgiline ravi, kuid see selgub peale diagnostilisi protseduure ning konkreetsele patsiendile raviplaani koostamist.

Eesti Haigekassa rahastab järgmiseid ortodontilisi diagnoose alla 19-aastastel patsientidel:

  1. prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9mm ja enam;
  2. progeenne hambumus;
  3. lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid;
  4. peetunud jäävintsisiivid või kaniinid;
  5. kui puudub kaniin, intsisiiv või rohkem, kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel;
  6. huule-suulaelõhe ja muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud;
  7. hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks;
  8. sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otsese kontaktis limaskestaga;
  9. külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualude kasv ja areng.